Vabaühenduste Fond



 

 

 

Vabaühenduste Fondi koordineerivad:

Natalja Loonurme
programmi assistent
Avatud Eesti Fond
Tel  6313791
natalja(a)oef.org.ee

Maris Jõgeva
programmi koordinaator
Avatud Eesti Fond
Tel  6313791
maris(a)oef.org.ee

 

Korduma kippuvad küsimused

1) KÜSIMUSED TAOTLEMISE TINGIMUSTE KOHTA
 
1. Kas Avatud Eesti Fond pakub taotlejatele nõustamist ning konsultatsioone?
Vastus: Juhul kui taotlust koostades tekib küsimusi programmi eesmärkide, taotlemise tingimuste või taotlusvormi täitmise osas, pöörduge julgesti programmi assistendi või koordinaatori poole. Avatud Eesti Fond ei saa aga aidata taotluse sisulisel koostamisel ega paku projektikirjutamise teenust. Samuti ei saa me anda esialgset hinnangut teie poolt koostatavale projektile. 
 
 
2. Mille alusel saab otsustada, et organisatsioon tegutseb avalikes huvides?
Vastus: Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Eesti seadustest viitavad avalikule huvile mh. avaliku teenistuse seadus ja tulumaksuseadus, aga mõiste ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud. Oluline on organisatsiooni põhitegevus – kas see on suunatud avalikkusele või tegutseb ühendus ainult kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad; ühes valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ühendused) huvides. Vahe tegemine pole alati kerge ja piirid üheselt mõistetavad, kuna ka kitsamalt piiritletud grupi esindamine võib samuti olla avalikes huvides, (nt. võrreldes muu ühiskonnaga ebasoodsas olukorras oleva huvigrupi õiguste eest seismine suurendab ühiskondlikku õiglustunnet).
 
Vabaühenduste Fondist saavad toetust taotleda organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid viitavad avalikes huvides tegutsemisele, st. et tegevus on suunatud laiemale kogukonnale või ühiskonnale kui seda on vaid oma liikmeskond. Taotlusvormis p VI on muuhulgas küsitud organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke. Oluline on taotlusena esitatud projekti sisu – ka see peab olema selgelt kantud avalikes huvides tegutsemine.
 
Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seepärast ei ole ka nimekirja kuulumine seatud toetuse taotlemise tingimuseks.
 
 
3. Kas korteriühistud, tööandjate organisatsioonid ja hariduskeskused saavad Vabaühenduste Fondist toetust taotleda?
Vastus: Jah, saavad, kui nad on registreeritud mittetulundusühingu või sihtasutusena, ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all, nende põhikirjalised eesmärgid ei ole suunatud ainult oma organisatsiooni liikmete huvide eest seismisele, vaid avalikkusele laiemalt. Ka projekti tegevused peavad vastama Vabaühenduste Fondi tingimustele.
 
 
4. Kas katusorganisatsioonide liikmed võivad eraldi taotleda?
Vastus: Jah võivad. Kuna aga Vabaühenduste Fond toetab muuhulgas ka ühendustevahelise koostöö tugevdamist, on väga oodatud koostööprojektid.
 
 
5. Milline organisatsioon kuulub riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju alla ja ei saa seetõttu taotleda?
Vastus: Vabaühenduste Fondi juhistes mõistetakse valitseva mõju all seda kui riigil või kohalikul omavalitsusel on:
·suurem kui 50%-line osalus vabaühenduse hääleõiguses;
·riigi- või kohaliku omavalitsuse seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.
 
See tähendab, et toetust ei saa taotleda ühendused, mille asutajateks ja/või liikmeteks on valdavalt riigi või kohaliku omavalitsuse asutused. Samuti organisatsioonid, mille juhtorganitesse kuuluvad valdavalt riigi või kohaliku omavalitsuse esindajad.
 
 
6. Kui kaua peab kodanikuühendus toetuse taotlemiseks olema eelnevalt tegutsenud?
Vastus: Ajalisi tingimusi tegutsemisele seatud ei ole ja taotleda võivad ka vastloodud organisatsioonid. Sellisel juhul tuleb taotlusele lisaks esitada kinnitatud majandusaruande asemel vabas vormis ülevaade organisatsiooni sisulisest ja finantsilisest tegevusest, mille peab kinnitama taotleva ühenduse poolt volitatud allkirjaõiguslik isik.
 
 
7. Kas kokkuleppel on võimalik, et mõni maksekorraldus tehakse peale projekti lõpparuannet?
Vastus: Toetuse eraldamise üheks tingimuseks on, et kõik tegevused ja projekti raames tehtavad kulud jäävad abikõlbulikkuse perioodi sisse, st et need tehakse elluviimislepingu sõlmimise kuupäeva ja projekti lõpukuupäeva vahel (vt juhendmaterjalis p 5.1). Abikõlbulikkuse perioodist välja jäävaid kulutusi viimase toetuse väljamaksega (20%) katta ei saa. Kui ka juba eraldatud toetussummast on tehtud kulutusi peale abikõlbulikkuse perioodi lõppu, on Avatud Eesti Fondil õigus vastav osa toetusest tagasi nõuda.
 
Projekti esitamisel tuleb arvestada, et taotlejal oleks projekti elluviimiseks 20% projekti maksumusest võimalik esialgu endal katta, sest viimane väljamakse tehakse taotlejale nii suur- kui väikeprojektide puhul alles peale projekti lõpparuande heakskiitmist.
 
 
8. Kas projekti läbiviimisel tohib kulutusi teha vaid taotleja organisatsioon?
Vastus: Kulutusi võivad teha kõik projekti partnerid vastavalt kokkuleppele, kuid kulude administreerimine on taotleja kohustus.
 
 
9. Kas kaasfinantseering peab olema proportsionaalne projekti etappidega?
Vastus: Kaasfinantseering ei pea olema projekti etappide vahel proportsionaalselt jaotatud, oluline on vähemalt 10 % kaasfinantseeringu olemasolu kogu eelarve ulatuses ning selle kajastumine lõpparuandes.
 
 
10. Kas intressid kuuluvad abikõlbulike kulude hulka?
Vastus: Ei kuulu. Abikõlbulikud kulud ei ole finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud (Vt juhendmaterjalist p 5.3)
 
 
11. Kas puhkusekompensatsiooni väljamaksmine kuulub abikõlbulike kulude hulka?
Vastus: Jah, vastavalt EVi seadustele ning proportsinonaalselt tööaja/projekti suhtes.
 
 
12. Kas käibemaks on abikõlbulik kulu?
Vastus: Käibemaks on abikõlbulik kulu juhul, kui teie organisatsioon ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. Sel juhul on projekti eelarvest lubatud tasuda projekti raames ostetavate kaupade või teenuste hinnale müüja poolt lisatud käibemaks.
Kui teie organisatsioon on käibemaksukohustuslane ja te saate hiljem käibemaksu tagasi, siis ei ole käibemaks abikõlbulik kulu. 
 
 
13. Kas vabatahtlikele tehtud soodustuste pealt makstav erisoodustusmaks on abikõlbulik kulu?
Vastus: Kõik maksud ja lõivud, mida Eesti seaduste kohaselt ei tagastata, on abikõlbulikud. Tasumisele kuuluv maksusumma arvestage kulude sisse.
  
 
14.Kas organisatsioonile mõne teise programmi poolt eraldatud toetust võib näidata projekti kaasfinantseeringuna?
Vastus:Kindlasti võib. Oluline on aga silmas pidada, et projekti raames tehtavate kulutustega võite alustada peale elluviimislepingu sõlmimist. See tähendab, et kui olete mõnest teisest fondist või programmist saanud projekti elluviimiseks toetust ja soovite näidata seda kaasfinantseeringuna, võite kaasfinantseeringuna näidatava toetuse kasutamist alustada alles peale elluviimislepingu sõlmimist Avatud Eesti Fondiga. Kui toetussumma teisest programmist on olnud suurem kui kaasfinantseeringuks nõutud, võite jagada selle mõtteliselt kaheks - see osa, mis on vajalik VÜFist toetuse taotlemiseks kaasfinantseeringuna, jätke kasutamiseks alates hetkest, mil toetuse eraldamine teile on otsustatud ning leping sõlmitud. Ülejäänut võite kasutada vajalikeks tegevusteks varem.
 
 
15. Millised on taotleva organisatsiooni võimalused leida tegevuste elluviimiseks vajalik 20% toetussummast enne toetuse viimase osa ülekandmist?
Vastus:Projekti koostamisel ning eelarve planeerimisel soovitame hoolikalt mõelda, millised on teie organisatsiooni võimalused - kas teil on plaanitud tegevuste elluviimiseks olemas vajalik inimressurss või võrgustik, millised on teie ühenduse rahalised võimalused. Kui otsustatakse teie projekti toetamine ja sõlmitakse elluviimisleping, siis rahastamisskeemi kohaselt saate 80% toetusest ettemaksena ja 20% saate peale kulude tegemist ja lõpparuande heakskiitmist.
Kui teie organisatsiooni eelarves sellist vaba summat ei ole, peate leidma rahastaja, kes aitab kulusid katta: selleks võib olla eraisik, kellega võite sõlmida näiteks vabas vormis intressivaba laenuleppe. Miks mitte pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole ning küsida vajaliku summa ulatuses tegevustoetust - peale projekti lõppemist ning aruande heakskiitmist üle kantud toetussummast võiks siis jääda teie organisatsioonile väikeseks rahaliseks süstiks projektitegevuse jätkamiseks. Võimalik on pöörduda ka panga poole ning küsida sealt arvelduskrediiti - viimast siiski ei soovita, kuna sellega tekivad teil täiendavad rahalised kohustused intressi näol.
Oluline on olla valmis ka selleks, et te ei pruugi hiljem kõike 20% toetussummast kätte saada - näiteks kui tehtud kulutused ei ole põhjendatud või kooskõlas projekti eelarve, programmi tingimustega, väheneb hiljem ülekantav osa toetussummast nimetatud mitteabikõlbulike kulutuste võrra.
 
 
16. Kas taotletava projekti jaoks eelnevalt tehtud tööd või planeeritavad järeltööd peaksid eelarves või kusagil mujal taotlusvormis kajastatud olema?
Vastus: Eelarves näidake vaid neid kulusid ja tegevusi, mis teil reaalselt abikõlbulikus perioodis esinevad. Esitataval projektil peab olema kindel lõpp ja algus ning hindamisel vaadatakse just sinna vahele jäävaid kulutusi ja tegevusi. Kui tegemist on jätkuprojektiga või projektiga, kus eeltöö on otseselt seotud taotletava projekti elluviimisega, siis võite eel/järeltööd väga lühidalt ära mainida projekti kirjeldavas osas/ oma organisatsiooni lühikirjelduses.
 
Soovitame teil eelarve puhul jälgida, et kõik tegevused, mida te projektis/abikõlbulikus perioodis kajastate, oleksid eelarvesse kas kuludena (kasvõi null kroonina) või ka tuludena ära toodud. Vastasel juhul võib hindamisel tekkida küsimus, kas te olete oma projektis nimetatud tegevuste kulude ja tulude peale mõtelnud. Näiteks on hea koolituste liikmemaksu omafinantseeringu alla tuua
 
 
2) KÜSIMUSED TAOTLUSVORMI TÄITMISE KOHTA
  
 
17. Millist kirjastiili taotlusvormi täitmisel valida ja kui palju tähemärke on lubatud kasutada ?
Vastus: Vabaühenduste Fond erineb paljudest samalaadsetest toetusskeemidest selle poolest, et taotlemine ja tingimused on võimalikult paindlikud. Vormist olulisem on sisu. Nii ei ole taotluse täitmiseks kindlat kirjastiili tingimustes ette nähtud – oluline on, et taotlus oleks selgelt loetav ja arusaadav. Ka erinevate taotluse osade täitmisel palume kirjutada nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Mõningate punktide osas on maksimaalne teksti pikkus küll välja toodud ja sellest palume ka kinni pidada. Kõik lisad, millele ei ole vormi ette antud, on vabas vormis täitmiseks.
 
Kõigi täpsustamata vormiliste küsimuste osas soovitame lähtuda arusaadavusest. Nii on kirjastiilidest hea kasutada näiteks Times New Romani või Ariali. Kui tekib kahtlusi, küsige igaks juhuks üle.  
 
 
18. Millise aasta kinnitatud majandusaruannet nõutakse?
Vastus: Vajalik on koopia organisatsiooni viimasest kinnitatud majandusaastaaruandest (vt ka Vabaühenduste Fondi juhendmaterjal p. 4.1): näiteks esimeses ja teises taotlusvoorus (jaanuaris ja aprillis) saab esitada 2006. aasta kinnitatud aruande, kolmandas voorus tuleb esitada juba 2007. aasta aruanne jne. Organisatsiooni tegevuse ja kogemuste kohta, mida esitatav aruanne veel ei kajasta, kuid mis on taotletava projekti seisukohast olulised, võib lisada vabas vormis koostatud ning organisatsiooni allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud ülevaate.
 
 
19. Kas äriregistri B-kaardi koopia peab taotlusvooru tähtajal kehtiv olema?
Vastus: Äriregistri B-kaardi koopia peab olema kehtiv taotluse esitamise ajal. Tõendi registreerimise kohta saate Äriregistri teabesüsteemist ka tasuta välja trükkida (https://ar.eer.ee - valides „lihtpäringud“).
 
 
20. Kas kaasfinantseerija rahaline panus (ka siis, kui kaasfinantseerija ei ole partner) peab taotleja kontol taotluse esitamise ajal reaalselt kajastuma?
Vastus: Sellist nõuet ei ole. Vabaühenduste Fondist toetuse taotlemisel tuleb esitada kaasfinantseerija/te poolt allkirjastatud garantiikirjad kaasrahastamise kohta (vt taotlusvormi juhend p VII lisa 4; garantiikirja näidis on üleval taotlusmaterjalide veebilehel). Samuti peavad planeeritavad kulutused kajastuma eelarves ja tehtud kulutusena hiljem kuluaruannetes.
 
 
21. Kas taotlev organisatsioon peab projekti jaoks eraldi arvelduskonto avama?
Vastus: Taotluse esitamise ajaks eraldi uut arvelduskontot avama ei pea. Kui projekt on saanud positiivse heakskiidu ning seda on otsustatud toetada, peab organisatsioon leidma võimaluse toetussumma kandmiseks eraldi arveldusarvele. Nii on toetussumma kasutamisel hea silma peal hoida ning see lihtsustab hiljem ka aruannete koostamist. Selleks võib avada uue arveldusarve või võtta kasutusse olemasoleva – oluline, et arvet kasutataks vaid antud toetussumma hoidmiseks.
 
  
22. Kas partnerite poolt projekti raames tehtud kulude kompenseerimiseks ning hilisemaks tõendamiseks piisab partneri poolt projekti läbiviijale esitatud arve(te)st?
Vastus: Piisab küll. Arve peaks olema aga vormistatud selliselt, et see kajastaks tehtud kulutuste sisu - kui partneri tehtud kulutused jagunevad erinevate eelarves nimetatud kululiikide vahel, siis peaks kogukulu jaotumine eelarveridade vahel ka arvel kajastuma. Aruandele lisamiseks piisab partneri poolt esitatud arve koopiast, kuid loomulikult peab partner originaaldokumendid säilitama ning olema valmis täiendavaks kontrolliks.
 
Partnerluskinnitused - iga partner täidab partnerluskinnituse. Samuti peab partnerluskinnituse täitma projekti läbiviija - sellega näitab ta, et nõustub järgima hea partnerluse põhimõtteid.
 
 
Kontakt:
Natalja Loonurme
Programmi assistent
Tel. 6313791
natalja@oef.org.ee