Norra ja EMP finantsmehhanismide kohta leiab enam informatsiooni:

• Rahandusministeeriumi EMP finantsmehhanismide veebilehelt (eesti keeles): www.eeagrants.fin.ee; otse EMP finantsemehhanismide juhendmaterjalide lingile saab siit.

• Norra ja EMP finantsmehhanismide veebilehelt (inglise keeles): www.eeagrants.org

 

Oma organisatsiooni ja idee üle mõtteid mõlgutades on hea teada, kuidas tegeletakse sarnaste teemadega mitte ainult Eesti erinevates paikades, aga ka täiesti teises keskkonnas. Norra kui Vabaühenduste Fondi ühe rahastaja ametiasutused kutsuvad üles looma partnerlusi erinevates valdkondades. Miks mitte vahetada teadmisi ja kogemusi või luua koos midagi uut ning kirjutada sellesisuline koostööprojekt Vabaühenduste Fondi. Partnerit Norrast aitab leida Norra kodanikuühenduste infoportaal (inglise keeles). 

 

Vabaühenduste Fondi eelisvaldkondadeks on kodanikühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Esitatavad projektid peavad kaasa aitama kodanikuühenduste võimekuse ja mõju tugevdamisele Eesti ühiskonnas.

 

 

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

Programmi eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

Programmi eesmärgiks on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise. Valdkondadeks kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine; kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine; kohaliku elukeskkonna parandamine. Toetuse suurus kohaliku tähtsusega projektidele  on kuni 25 000 krooni ja maakondliku või laiema tähtsusega projektidele kuni 50 000 krooni. Toetust saavad taotleda seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Hasartmängumaksu Nõukogu jagab toetusi eelkõige mittetulundusühingutele spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide teostamiseks. Toetused jagunevad:

1)       Väikesemahulised- kuni 75 000 krooni.

2)       Keskmisemahulised- 75 000 kuni 250 000 krooni.

3)       Suuremahulised- üle 250 000 krooni. Loe täpsemalt

 

Programm toetab noorteprojekte, mis on suunatud noorte aktiivsuse tõstmisele, salliva mõtteviisi levikule noorte hulgas, kultuuridevahelisele mõistmisele, noorte algatuste ja organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisele, koostöö edendamisele noortevaldkonnas Euroopas. Taotlusi võetakse vastu 5 korda aastas.

 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetus- ja stipendiumiprogrammid

 

Kultuurkapitali eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele kultuurialadele: kirjandus; helikunst; kujutav ja rakenduskunst; arhitektuur; näitekunst; audio-visuaalne kunst; rahvakultuur; kehakultuur ja sport. Stipendiume jagatakse üleriigilise (Sihtasutuse Nõukogu) kui ka maakondliku (maakondlikud ekspertgrupid) otsustuse korras. Taotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november.

 

 

Eesmärkideks:

·         loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade täiendavate varude alased ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; 

·         keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine, keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; 

·         keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus, kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.

Programmi rakendatakse kaheksas valdkonnas. Toetust saavad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused; keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid; mittetulundusühingud ja sihtasutused; äriühingud, ettevõtted ja ettevõtjad; teadus- ja haridusasutused.

 

Aastateks 2007-2013 on ette valmistatud riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuuritoetuste rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks on koostatud kolm rakenduskava:

1)     inimressursi arendamise rakenduskava;

2)     elukeskkonna arendamise rakenduskava;

3)     majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.

Rakenduskavad hõlmavad järgmisi valdkondi: energiamajandus, ettevõtlus ja turism, haldusvõimekus, haridus, infoühiskond, keskkonnahoid, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus, tervishoiu ja hoolekande infrastruktuur, transport ja tööturg.