AVATUD EESTI FOND 1995. aastal

1995. aastal möödus viis aastat sellest, kui Eestis hakkas tööle tuntud ärimehe ja filantroobi George Sorosi poolt loodud Avatud Eesti Fond.
Avatud Eesti Fond on valitsusväline heategevuslik sihtasutus, mille eesmärgiks on aidata kujundada avatud ühiskonda, kus on tagatud vaba mõttevahetus, demokraatia ja seaduslikkus. Et seda saavutada, oleme suunanud oma tegevuse avatud ühiskonna struktuuride ja ideede toetamisele hariduse, kultuuri, juura, vähemuste, inimõiguste, mittetulundusühingute ja infosüsteemide vallas.
Avatud Eesti Fondi tegevus toimub kahes suunas. Ühelt poolt toetame stipendiumidega konkursi korras laekunud kohalikke algatusi, teiselt poolt algatame projekte ka ise ning viime läbi mitmeid rahvusvahelisi koolitusprogramme, mille kaudu oleme toonud Eestisse uusi ideid ja kogemusi, aidanud avardada inimeste arusaamu kaasaegsest haridusest, turumajandusest, heategevusest ja kodanikualgatusest.

1995. aastal jagas Avatud Eesti Fond toetusi kokku
35,5 miljoni krooni väärtuses.
Valdkonniti jagunesid stipendiumid alljärgnevalt:

49% - haridus (kõrg- ja kooliharidus, õppestipendiumid ja praktikumid)
11% - tsiviilühiskonna arendusprogrammid (inimõigused, vähemuste kultuur ja haridus, valitsusvälised organisatsioonid ja mittetulundussektor)
8% - raamatukogundus
6% - kunst ja kultuur
6% - Interneti arendamine
4% - Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste koostööd toetav programm Ida-Ida
3% - õigussüsteemi reform
3% - haldusjuhtimine
2% - meedia
2% - meditsiin
2% - majandus
2% - kirjastamine
2% - õppe- ja konverentsitoetused

Aasta märksõnadeks on fondile olnud haridusuuendus nii koolisüsteemis kui akadeemilisel tasandil, eesti keele õpetamine muulastele, filosoofia võtmetekstide ning õigusalaste baasõpikute kirjastamine, mittetulundusorganistasioonide tegevuse seadusandlik ja finantsmajanduslik reguleerimine, haldusjuhtimine, Internet ning noorte hariduse sihtkapital SOS-Estonia.
Avatud Eesti Fond teeb koostööd paljude organisatsioonidega ning finantseerib nii kohalike kui välisorganisatsioonidega koos mitmeid programme. Siiski tahaks loota, et meie fondi tegevus ning avatud ühiskonna mudel tekitab huvi ka võimalikes uutes finantseerijates ning et Eesti majanduse arenedes kodumaise kapitali osatähtsus avatud ühiskonna idee toetamisel kasvab. On ju avatud ühiskond Eestile olemasolu eelduseks.

Mall Hellam
tegevdirektor

Avatud Eesti Fond tähistas 1995. aasta aprillis oma viiendat tegevusaastat. Viis aastat on pikk aeg, inimese elus see aeg, mis kulub sünnist kooliküpsuse saavutamiseni.
Möödunud viiele tegevusaastale tagasi vaadates võib öelda, et fond saavutas oma "kooliküpsuse" väga ruttu ja tegutseb viimastel aastatel edukalt avatud ühiskonna toetajana. Oluliselt on kasvanud fondi eelarve, s. o. rahasumma, mis igal aastal jaotatakse sadade projektide ja üksikisikute toetuseks kultuuri, meditsiini, hariduse jt. valdkondades. 1995. a. toetuste kogusumma oli 35,5 miljoni krooni.
Fondi küpsusest annavad tunnistust ka väljakujunenud traditsioonid. Nii on aastatel 1992-1995 neljal korral seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga välja antud fondi iseseisvuspäeva preemiad inimestele, kes on terve oma elu alal hoidnud eesti kultuuri ja säilitanud vaimu sõltumatuse. Sellised inimesed nagu keeleteadlane Pent Nurmekund (1992. a. laureaat), kunstiajaloolane Villem Raam (1993), bibliograaf Endel Annus (1994), ajakirjanduse uurija ja filoloog Juhan Peegel (1994), organist Hugo Lepnurm (1994), tõlkija Rein Sepp (1994), kunstnik Olga Terri (1995), kirjandusteadlane ja tõlkija Oskar Kuningas (1995) ja tunnustatud arst Harri Kruuse (1995) on vaieldamatult väljapaistvad isikud, kes väärivad meie kõigi tunnustust ja austust.
Fond asutati 1990. a. George Sorosi initsiatiivil ja see on tegutsenud asutamisest alates edukalt tänu fondi juhatuse liikmete ja personali ennastsalgavale tööle. Viie aasta jooksul on juhatuse koosseis pidevalt vahetunud, lähtudes põhikirjas ette nähtud rotatsioonipõhimõttest ning liikmete suurest hõivatusest oma kutsetegevuses. Mitmed lahkunud juhatuse liikmeted teevad fondiga endiselt koostööd, tegutsedes projektide ekspertidena ja nõustajatena. Eriti suur on professor Richard Villemsi kui autoriteetse eriteadlase ja ideede generaatori panus, märkimisväärset abi eksperdina on osutanud Jaak Lippmaa ja professor Igor Cernov.
Fondi möödunud tegevusaastatest annavad ülevaate meie aastaraamatud, kus kajastuvad kõik toetust saanud projektid ja isikud. Rääkides fondi poolt tehtust ei saa mööda minna küsimusest, mis saab edasi ja milliseks kujuneb siiani praktiliselt ühe inimese poolt rahastatud sihtasutuse saatus.
Uuelt, alanud 1996. aastalt ootame uusi ideid ja ärksaid mõtteid kultuuri, teaduse, hariduse ja ühiskondliku elu vallas, mis aitaksid eesti rahval julgelt astuda järgmisse aastatuhandesse.

Jaak Oja
Juhatuse esimees