Avatud Eesti Fond 1999
Hea sõber,
Avatud Eesti Fond on jõudnud ikka, kus sobib teha esimesi kokkuvõtteid. Minu veendumuse kohaselt on George Sorose poolt üheksakümnendatel Eestisse AEF-i kaudu paigutatud ca 300 miljonit krooni kõige tulemuslikum välisinvesteering, mis siia maale eales saabunud. Põhjuseks asjaolu, et see raha polnud suunatud ühe, ajas ja ruumis piiritletud asja (panga, tehase, tee) ärategemiseks, see raha on jõudnud kõikjale. George Sorosi toetusel on ehitatud tuhandet erinevat asja, mille ühisnimetajaks on tsiviliseeritud ühiskond. Investeering Eesti ühiskonnaehitusse on olnud väga tulemuslik. Üheksakümnendate algul rääkisime tsiviilühiskonnast kui ähmasest eesmärgist, täna on küsimuseks toimiva kodanikuühiskonna täiustamine. See hüpe on sündinud paljuski tänu AEF-i projektidele, toetustele, initsiatiivile.
Üleminekuaeg Eestis jõuab lõpule, meie ühiskond pole enam nõrk ja vaene abiootaja nagu AEF-i algusaastatel. Uued olud toovad kaasa ka Fondi uuenemise. 1999. aasta oli reformi ja muutuste aeg. Edaspidi asendub seinast seina toetuste jagamine paari-kolme selgelt suunitletud tegevusprogrammiga, mille sisuks pole pelgalt annetused, vaid ennekõike ideede ja lahenduste väljapakkumine. AEF soovib kaasa lüüa Eesti arengu võtmeteemade läbitöötamisel, pakkudes omapoolseid lahendusi Eesti kiireks jõudmiseks euroopalike riikide hulka; ühiskondade hulka, kus omanäolisus käib koos innovatiivsuse ja avatusega. Muutused on alati rasked, samas olen kindel, et AEF-i kogemus ja potentsiaal lubavad Fondil jätkata just sama tulemusliku tegijana nagu ta seni on Eestimaal toiminud. Loodetavasti jätkub ka meie sisukas koostöö kõigi Fondi sõprade ja kaasamõtlejatega.
Uute kohtumiseni!
Mati Heidmets
Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees
.
Fondi üheksanda tegutsemisaasta võtmesõnaks oli kahtlemata ?integratsioon?. Kuidas tagada vastutustundeline valitsemispraktika, inimeste osalemine, sallivuse propageerimine ning sotsiaalse võrdsuse ideede elluviimine, et selle kaudu aidata kaasa sotsiaalsele integratsioonile - need olid möödunud aastal fondi põhiküsimusteks.
1999. aastal lõppes ka aasta varem alustatud rahvussuhete suurprojekt. Projekti sisuks oli mitmete allprojektide (?Jätkuv ning individuaalne keeleõpe peredes eesti ja vene lastele?, ?Mitte-eestlased Eesti ülikoolidesse?, ?Integratsiooniprotsessi monitooring; riigiametnikud multikultuurses ühiskonnas? jne.) kaudu algatada üheaegselt mitu protsessi, mis tekitaksid uue kvaliteedi rahvussuhete käsitlemisel. Leian, et Fondil õnnestus suurprojekti kaudu luua hästitoimiv ja professionaalne valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute võrgustik, mis on võimeline mängima olulist rolli ühiskonna sidususe suurendamisel ning jätkama iseseisvalt erinevaid rahvusgruppe ühendavaid projekte.
1999. aastal algatas Fond veel kaks suurejoonelist vabatahtlike programmi: ?Õpetajad Ida Virumaale? ning ?Leia lahendused Ida –Virumaal?. Projektid olid mõeldud edendamaks elu piirkonnas, mis on tuntud oma madala ühiskondliku aktiivsuse, tööpuuduse, vähese keeleoskuse ja mitte-eestlaste rohkuse poolest. Head vastukaja leidis ka ülemaaline reklaamikampaania ?Palju toredaid inimesi!?, mis tutvustas Eestis elavaid erirahvusi.
Usume, et oleme suutnud vähendada mitte-eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes ning süstida samas ka enesekindlust eestlastesse, ärgitades meid kõiki kaasa mõtlema rahvusliku identiteedi ja kultuuriruumi säilitamise küsimustes.
Tervitustega,
Mall Hellam
Avatud Eesti Fondi juhataja
