Avatud Eesti Fond 2000
19. aprillil 2000 jäid ühiskonna kolmanda sektori lipulaeval - Avatud Eesti Fondil - seljataha esimesed kümme tegevusaastat. See stabiilsete demokraatiate ajamõõtmes kaduvväike ajavahemik on olnud Eesti jaoks piisavalt pikk: oleme ju oma riigi põhiseaduse kaitse all taas saanud olla veelgi lühemat aega. Meie ootused ja lootused on möödunud aastatel olnud vägagi suured. Avatud Eesti Fond on toetanud neid väärtusi, milleta avatud kodanikuühiskond pole mõeldav. Samaväärselt on püütud seista vaba ja haritud isiksuse eest, kellel oleks avar arusaam maailmaasjadest ning valmisolek kaasa aidata inimväärse ja üksteist arvestava elukeskkonna loomisele.
Avatud Eesti Fond pole tegutsenud ühiskonna jaoks, vaid
k o o s ühiskonnaga, lootes seda mõjutada ja paremaks muuta. Aasta 2000 oli aga muutuste aeg fondilegi, kes on seni valdavalt käinud "üks samm" riigist ees - aidates ja toetades seal, kuhu riik polnud veel jõudnud ja esitades hulgaliselt miks-küsimusi. Probleemide hulk pole kahanenud, küll on muutunud nende olemus. 2000. aastal sai Avatud Eesti Fond projektitoetuste ja stipendiumide jagajast institutsiooniks, kes osaleb edukalt meie kiires taasjõudmises euroopalike riikide sekka. Eesti lähiaastate strateegiline suund on ühinemine Euroopa Liiduga. Kummatigi ei peaks see asjaolu meid takistama vajaliku põhjalikkusega kaalumast: kellele ja miks on mõeldud Euroopa Liit. Ühte kaasarääkimise võimalust pakubki fondi lähiaastate "Europrogramm". Oma tuntud headuses jätkavad kodanikuühiskonna toetuseks loodud Balti-Ameerika Partnerlusprogramm ja "Ida-Ida".
2000. aastal alustas tegevust poliitikauuringute keskus Praxis. Jääb üle loota, et värske keskuse tegevus kujuneb edukaks ja lõppastmes Eesti ühiskonna poolt samavõrd omaksvõetavaks nagu on olnud Avatud Eesti Fond avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisel.
Parimate soovidega,
Peep Pruks
Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees
Lõppenud aasta oli AEF-ile ümberkorralduste aeg. Aasta algul kavatses fondi looja George Soros kümme aastat tegutsenud fondi sulgeda, põhjendades oma otsust Eesti majanduslike edusammudega. Kuid Eestit külastades muutis ta oma kava ning otsustas koos AEF-i nõukogu ja juhatusega, et fondi tegevus peab jätkuma põhiliselt kolmes valdkonnas. Need on kaasaegse kodanikuühiskonna ülesehitamine (Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, aastaeelarvega üle 6 miljoni krooni), Euroopa integratsioon (AEF-i Euroopa programm, 2,5 miljonit krooni) ning kontaktid Kesk- ja Ida-Euroopaga (programm "Ida-Ida", 1,5 miljonit krooni). Samal ajal vahendab fond endiselt teisigi Sorosi avatud ühiskonna toetusfondide võrgustiku ja instituutide programme ja koolitusi (nt. Salzburgi seminarid meedikutele, naisprogrammi jne.). Nende elluviimiseks algatab AEF ise projekte ning jagab toetusi mittetulundusühendustele, õppeasutustele ja üksikisikutele.
Kuid enamik neistki ettevõtmistest, mille toetamise AEF on lõpetanud, jätkab iseseisvat elu omaette ühendusena või teiste organisatsioonide toetusel. Näiteks eelmise sajandi tähtsamate filosoofiliste tööde tõlkesarja Avatud Eesti Raamat hakkab toetama Kultuurkapital, Kesk-Euroopa Ülikooli stipendiumide jagamist korraldab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledþ, kohalikke internetipunkte hoiavad käigus omavalitsused. Fondis alguse saanud halduspoliitika edendamise ajutrusti idee ajel loodi suvel omaette organisatsioon, poliitikauuringute keskus Praxis.
2000. aastal viis läbi ja toetas AEF projekte enam kui 31 miljoni krooni eest. Kõige enam toetas fond haridust ning laste ja noorte projekte, millele kulus kokku ligi kümme miljonit krooni. Peaaegu 4 miljoniga toetati meditsiini ja tervishoidu. Balti-Ameerika Partnerlusprogramm aitas muuhulgas luua 9 kohalike mittetulundusühenduste nõustamiskeskust ning algatas kodanikuühiskonna häälekandja "Foorum" väljaandmise.
Aasta tähtsaima üritusena võiks nimetada juba viiendat korda toimunud avatud ühiskonna foorumit, millel tuntud ühiskonnategelased arutasid halduspoliitika ja kodanikuühiskonna seoseid.
Ehkki AEF on oma programmide arvult väiksem kui aastaid tagasi, võime uhkusega tõdeda, et oleme aidanud kaasa tugevate kodanikuühenduste ja nende võrgustike ülesehitamisele. Koostöös nendega ning paljude teiste organisatsioonide, ettevõtjate ja riigiasutustega suudame kindlasti veel palju teha Eesti ühiskonna edendamiseks.
Mall Hellam
Avatud Eesti Fondi juhataja