Tutvustus

Vene emakeelega inimeste lõimumise problemaatika on üks enim diskuteeritud valdkondi Eestis. Siin elavad venelased paiknevad eestlastega võrreldes erinevas infoväljas, mistõttu on ka nende sotsiaalne võrgustik, enesemääratlus, väärtushinnangud osaliselt erinevad. AEF kogemused tööst venekeelsete vabaühendustega näitavad, et nende areng toimub eestikeelsetega võrreldes aeglasemalt. Osalt takerdub see ebapiisava eesti keele oskuse taha, tihti on põhjuseks aga ka konservatiivsed eluvaated (puudub tahe areneda, uute oludega toime tulla). Üldjuhul puudub venekeelsetel ühendustel kontakt sarnaste eesti organisatsioonidega ning nad on küllalt vähe kaasatud võrgustikesse (kuigi leidub erandeid).

Aktiivne ja edukas ühiskondlik tegevus eeldab vabaühenduselt aga teatud oskusi (strateegiline plaanimine, hindamine, analüütilised oskused jt) ning kogemusi (tulemustele orienteeritud projektijuhtimine, eestkostetegevus, kaasamine jms. Samas on tunda, et nendest on venekeelsetel ühendustel puudu. Vestlustest paljude rahastajatega, aga ka ühendustelt endilt saadud tagasiside põhjal võib üldistada, et venekeelsete ühenduste projektitaotlused on tihti oluliselt nõrgemad (nii sisult kui ka vormistuselt) ning saavad harvem rahastust, mis omakorda süvendab nende eemalejäämist. 

EMSLi 2010 kevadel läbi viidud küsitlusest on ilmne, et kui näiteks eestikeelsetel vastajatel tekib pigem raskusi toetuse taotlemise või aruandluse käigus, siis venekeelsetele võib juba väga raske olla taotlemise kõige esimene samm, arusaamine põhilistest reeglitest ja juhendmaterjalidest. Iseloomulik on ka inimeste seas valitsev pessimism ja vähene usk oma võimetesse ja oskustesse ning sellega ka enda rolli osana sellest riigist ja ühiskonnast. Samas huvi aktiivse osaluse vastu on tõusuteel, mida on näidanud näiteks ka venekeelsete inimeste osalemine II vabaühenduste kärajatel, kodanikuühiskonna arengukava arutelul, nende aktiivsus koolitustest osa võtta jms. Suurem osa venekeelsetest ühendustest vajab pikaajalist nõustamist, arengu suunamist ja tuge.

Mentorlust, mis tooks kokku venekeelsete ühenduste noori liidreid eestikeelsete ühendustega ning tiheda isikliku suhtlemise, kogemustest kõnelemise ja nõustamise, aitab esimestel paremini orienteeruda organisatsiooni arenguks vajaliku tingimuste loomise ja juhtimise teemades, ning annab ka praktilisi oskusi nt. arengukavade, aruannete jms koostamisel. 

Eesmärgid

1.  Programmi eesmärgiks on aidata kaasa eesti- ja venekeelsete vabaühenduste koostööle, tõsta venekeelsete vabaühenduste tegutsemis-, seejuures eriti eestkoste- ja osalemissuudet ning aktiveerida nende osalust Eesti kodanikuühiskonnas. 

2.  Projekti tegevused loovad soodsat keskkonda vene kogukonna uute arvamusliidrite esiletõusuks, kelleks on Eestile lojaalseid inimesed, kes suudavad kujundada venekeelse kogukonna arvamusi ja hoiakuid. 

3.  Luua eesti- ja venekeelsete vabaühenduste esindajatele suhtlemiskeskkond mentorlusprogrammi näol, mille tulemusena tekib osalejatele kasulikke koostöövõrgustikke, aga ka isiklikke suhteid projektis osalejate ja nende suhtlusvõrgustike vahel.

4.  Korraldada 13 mentorluspaari praktilist koostööd ja käivitada nendevaheline individuaalse nõustamise süsteem, et paarides analüüsida projektis osalejate organisatsioonide arenguvajadusi ning leida võimalusi nii nende kui ka muude praktiliste küsimuste lahendamiseks. 

5.  Pakkuda osalejatele koolitusi strateegilise plaanimise, kaasamise, eestkoste ja projektijuhtimisega seotud teemadel, mis aitab neil saada head teoreetilist ettevalmistust, praktilisi nõuandeid, aga ka õppida teiste projektis osalejate kogemustest.

6.  Pakkuda projektis osalevatele vene emakeelega inimestele võimalusi oma eesti keele oskuste täiustamiseks tiheda partneriga suhtlemise kaudu  

Tegevused

Mais 2011 alustavad projekti osalejad koostööd, mille raames toimuvad regulaarselt otsesed kohtumised (1-2 korda kuus) ning konsultatsioonid telefonitsi, Skype’i või e-posti teel. Mentor toetab juhendatava ja tema organisatsiooni arenguvajaduste määratlemist, aitab seada eesmärke ning leida ja ellu viia vähemalt kaks sobivat lahendust probleemsete küsimuste ja kitsaskohtade lahendamiseks. 

Iga paar kajastab oma blogis toimunud koostööd, jagatakse muljed ja saadud õppetunde, muidugi antakse ka teineteisele tagasisidet. Praktiline mentorlussuhe kestab maist 2011 kuni jaanuar 2012. 

Paaride koostööd toetavad ühised seminarid ja koolitused, mis pakuvad osalejatele võimaliku koostöö suunasid (nt planeerida koostööd vastavalt koolituse teemadele) ning võimaldavad peegeldada ja analüüsida saadud teadmisi ja kogemusi väiksemates gruppides (mentorid ja juhendatavad eraldi) ja üheskoos. 

Kokku perioodil mai 2011-jaanuar 2012 toimub viis ühist seminari ja projekti lõpetav üritus.

Jätkusuutlikkus

Projekti eeldatavaks tulemuseks on juhendatavate paranenud oskused ja praktilised kogemused oma ühenduse arendamisel - need on kauakestvad ja tagavad nõnda projekti mõju pikas perspektiivis.  Oluiline on, et osalejate omavaheline suhtlemine ja koostöö jätkuks ka pärast projekti ametlikku lõppu - selline mitteformaalne suhtlemine ei nõua välist tuge. 

Saadud oskused, teadmised, kogemused ja suhted loovad eeldusi osalejate vahel ka koostööprojektide algatamiseks, mis edasiseks suhtlemiseks rohkem põhjust annab. Mentorlusest saadav positiivne kogemus õhutab ka seekordseid juhendatavaid edaspidi omakorda teisi organisatsioone aitama.