Korduma kippuvad küsimused

Milliste riiklike programmidega on projekt seotud?

Vene õppekeelega haridustöötajate eesti keele individuaalõppe pilootprojekt kuulub „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetese suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi  „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ alla.

Kes on projekti elluviija?

Projekti elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus. Avatud Eesti Fond ja Briti Nõukogu on projekti partnerid.

Kui suur on projekti eelarve?

Projekti kaheaastane eelaarve on üle 4,5 mlj krooni.

Kust tuleb raha?

Programmi „Keeleõppe arendamine" rahaliseks mahuks on üle 60 miljoni krooni, sellest 51 miljonit annab Euroopa Sotsiaalfond ning 9 miljonit on Eesti riigi panus. Kaasfinantseerijateks on Briti Nõukogu ja Avatud Eesti Fond.

Miks on see projekt vajalik?

Eesti hariduspoliitika sätestab ülemineku alustamise kakskeelsele gümnaasiumiharidusele alates 2007. aastast. Kuigi üleminek eestikeelsele õppele toimub järk-järgult ja koolid saavad suurema osa üleminekuaineid ise valida, pakub üleminek õpetajatele suurt väljakutset. Vaatamata sellele, et enamus ei kahtle eestikeelsele õppele ülemineku vajalikkuses, jääb vene koolide õpetajate keeleoskus ebapiisavaks, et õpetada ainet kõrgel tasemel.

Projekt võimaldab õpetada eesti keelt lisaks tavapärastele keelekursustele ka individuaalõppe vormis (mentorlus), venekeelsete koolide õpetajad saavad oma eesti keele oskust parandada oma huvidele ja keelelistele vajadustele vastavalt.

Mis on projekti eesmärgid?

  • Toetada venekeelsete koolide õpetajaid eesti keele omandamisel ja üleminekul aineõpetamisele eesti keeles,
  • luua võrgustik  motiveerituid ja pädevaid mentoreid, kes toetaks venekeelseid  kooliõpetajaid eesti keele õppel projekti ajal ning ka hiljem,
  • soodustada isiklike kontaktide loomist vene ja eesti koolide õpetajate vahel ning toetada eesti õppekeelega koolide koostööd vene koolidega.

Kas sarnaseid projekte on Eestis ka varem olnud?

Tegemist on ainulaadse projektiga, mida korraldatakse Eestis esimest korda. See eristub teistest keeleõppeprojektidest eelkõige individuaalse lähenemise poolest. Suurt tähelepanu pööratakse keeleõppijatega töötavate mentorite koolitamisele, pakkudes neile mitmekülgset ja põhjalikku koolitusprogrammi. Ainulaadne on ka Eesti ja välisekspertide abiga välja töötatud individuaalse keeleõppe metoodika, mis Eestis esimest korda kasutusele võetakse.

Kes saavad projektis osaleda?

Projekti mentoriteks saavad kandideerida nii eesti koolide õpetajad kui ka kõik programmist huvitatud ja nõuetele vastavad isikud. Õppimisvõimalust pakutakse vähemalt 40-le aineõpetajale vene õppekeelega koolidest, kes hakkavad õpetama oma aineid eesti keeles.

Kes on mentor?

Mentor on keeleõppija isiklik konsultant, kes toetab teda eesti keele õppimisel ja pakub võimalust keelt praktiseerida. Mentor on  partner, kes juhendab ja annab keeleõppijale regulaarset tagasisidet. Mentor aitab äratada keeleõppijal huvi eesti keele ja kultuuri vastu, pakub võimalusi keeleliseks praktikaks ning motiveerib õpetajaid edaspidiseks iseseisvaks keeleõppeks.

Milliste kriteeriumide alusel valitakse mentorid?

Mentor on vähemalt 25 aastat vana, kõrgema pedagoogilise, filoloogilise või psühholoogilise haridusega inimene, kes valdab eesti keelt emakeelena või kõrgtasemel. Mentor on empaatiline, tolerantne, uudishimulik inimene, kes tunneb rõõmu teiste õpetamisest ja on valmis teistele toeks olema. Mentorikandidaatidelt oodatakse vene keele oskust suhtlustasandil. Inglise keele valdamine suhtlustasandil on soovituslik.

Milline eesti keele tase peab olema keeleõppijal, et osaleda projektis?

Projekti oodatakse osalema vene õppekeelega koolide õpetajad, kes valdavad eesti keelt suhtlustasandil. Ametliku keeletunnistuse puudumine ei takista keelt õppida soovivaid inimesi projektis osalemast.

Kas keelt õppida saavad ka lasteaiakasvatajad ja keskkooliõpetajad?

Projekti sihtgrupiks on vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme õpetajad, kes hakkavad oma ainet eesti keeles õpetama.

Kas peale projekti lõppu antakse keeleõppijatele diplomid?

Keeleõppijatele peale projekti lõppu antakse kätte tunnistus projektis osalemise kohta.

Mis on metoodika eelised?

Lähtumine keeleõppija individuaalsetest vajadustest, huvidest ja võimalustest:

  • aitab vabastada keeleõppija hirmust eesti keele ees, tõsta tema eneseusaldust eestimaalasena, tuua ta eesti kultuuriruumi,
  • treenib kommunikatiivseid oskusi ning pakub rohkelt keelepraktikat,
  • aitab õpetajatest keeleõppijal ületada sisemist barjääri, mis takistab tal eesti keeles suhtlemist ning õhutada keeleõppe sisemist motivatsiooni, aidates tajuda reaalset seost keeleõppe ja muu tegevuse vahel.  

Milline näeb välja individuaalne keeleõppe?

Keeleõpe baseerub õppija varasematel oskustel ning olulisele kohale seatakse õppija enda huvid ja soovid. Mentori ülesandeks on leida mõlema osapoole huvidest ühisosa, mis võimaldaks rajada mõlemale poolele meeldivat ja vastastikku arendavat suhet. Keeleõppija aga otsustab, missuguseid oskusi, teadmisi või hoiakuid ta tahab arendada mentori-mentee suhte raames. Plaanitud mentori-mentee suhe kestab üks aasta, mille jooksul korraldatakse iganädalasi kohtumisi, osaletakse huvipakkuvatel üritustel, konsulteeritakse telefoni ja e-maili teel. Koos mentoriga võtab keeleõppija osa õppevisiitidest, tähistab tähtpäevi. Keeleõppija teeb vahepeal tublit "kodutööd" ning tegeleb intensiivselt oma oskuste edasiarendamisega. Keeleõppija koostab koos mentoriga individuaalse keeleõppe kava, kasutades erinevaid situatsioone keeleõppeks ja eesti keele reaalseks kasutamiseks. Individuaalne kava sisaldab konkreetseid keelelisi eesmärke ja eesmärkide saavutamise analüüsi.

Mis kasu projektis osalemisest saab mentor?

Mentor tunneb rõõmu teise inimese õpetamisest, rahulolu keeleõppija aitamisest ning uhkust tema saavutuste üle. Tal on võimalus tutvuda vene kultuuriga, arendada kontaktvõrgustikku ning vahetada teadmisi, kogemusi ja informatsiooni.

Mis toetab keeleõppija motivatsiooni?

Keeleõppijal on võimalus jälgida ning suunata oma keeleõpet, praktiseerida eesti keelt reaalsetes situatsioonides, täiustada oma suhtlemisoskusi, suurendada enesekindlust ning tõsta eneseväärikust. Ta võtab suuremat vastutust oma keeleõppe edusammude eest, vahetab tööalaseid ideid ning arendab kontaktvõrgustikku.

Millist koolitust pakutakse mentoritele?

Konkursi läbinud mentorid koolitatakse kultuuridevahelise kommunikatsiooni, individuaalnõustamise ja keeleõppe valdkondades. Koolitus üldmahuga 120 tundi kestab 8 kuud (november 2008 - juuni 2009).

Kas tegemist on integratsiooniprojektiga?

Jah, kui peame integratsioonist rääkides silmas lõimumisprotsessi, mis kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist ning põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel. Kuigi riiklik programm asetab esikohale lõimumise eesti keele alusel, võimaldab projekti metoodika tunnetada eesti keelt kui vahendit, mis aitab ennast väljendada, mõtteosalisi leida ja ümbritsevas maailmas orienteeruda. Isiklikud suhted mentoriga aitavad tekitada huvi eesti ühiskonnas toimuva vastu ning tuua keeleõppijat eesti kultuuriruumi.

Miks Avatud Eesti Fond projektis osaleb?

Kõik Eestis elavad rahvad on eesti kodanikuühiskonna lahutamatu osa. Avatud Eesti Fondi üheks peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa kodanikuühiskonna kujunemisele Eestis. Edukas kodanikuühiskonnas  saavad kõik elanikud, sõltumata kodakondsuse olemasolust ja riigikeele valdamise tasemest, aktiivselt osaleda ühiskonna- ja poliitikaelus, kaasa rääkida aruteludes arengu ja oma tuleviku üle. Individuaalse keeleõppe projekt võimaldab eesti keele õppimise kõrval tõsta keeleõppijate eneseusaldust eestimaalasena ning tekitada huvi ühiskonnas toimuva vastu. Kui inimene tunneb ennast Eestis kindlalt, siis ta julgeb anda oma panuse kogu ühiskonna, kogu riigi arengusse ja õitsengusse.

Kuidas on võimalik õppida keelt õpetaja pingelise töö kõrvalt?

Nagu iga õppimine, nõuab ka keeleõpe suuri jõupingutusi ja aega. Individuaalse keeleõppe eeliseks on selle paindlikkus, mis võimaldab õpetajatel  oma aega ja keele õppimist ise planeerida ning ühendada keeleõpet oma erialase tegevuse või hobiga. Oluline on selle juures keeleõppija enda motivatsioon ning oskus iseseisvalt õppima.

Millist rahalist kompensatsiooni saab mentor?

Peale koolituse läbimist sõlmitakse mentoritega stipendiumilepingud, mille kohaselt makstakse mentoritele igakuiselt teatud rahasumma. Selle stipendiumi sees on ka sidekulude kompensatsioon. Kui mentor ja keeleõppija asuvad erinevates linnades, siis hüvitatakse ka bussipiletid.

Mille peale saab keeleõppija oma stipendiumit kuulutada?

Igale keeleõppijale on projekti perioodil määratud igakuine stipendium, mida peab kasutama keeleõppe otstarbeks (nt õpikute, sõnastike ost, piletid eestikeelsele teatrietendusele, eesti keele järeleaitaja teenused jt keeleõppega seotud kulud) 

Millist tuge pakutakse mentoritele?

Mentoritele korraldatakse seminare, ühisüritusi ja kokkusaamisi meeskonnatunde tekitamiseks ja kinnistamiseks. Oma murede, ettepanekute ja küsimustega on mentoritel võimalik alati pöörduda projekti koordineerija poole, kes annab nõu. Projektis osalevatele mentoritele luuakse infolist, kuhu saadetakse infot projekti tegevuste ja huvipakkuvate ürituste kohta.

Kuidas toetakse keeleõppijaid?

Keeleõppijat toetab mentor, kes annab nõu, suunab, juhendab ja annab keeleõppijale regulaarset tagasisidet. Oma pakkumiste ja küsimustega on keeleõppijatel võimalik alati pöörduda projekti koordineerija poole, kes vastab küsimustele  ja annab nõu.

Kust on võimalik täiendavat infot saada?

Täiendavat infot on võimalik saada projekti partnerite kodulehtedelt:

Bookmark and Share