Töö mentorina ja individuaalne keeleõpe

"Kellelegi ei saa midagi õpetada, inimesi saab vaid mõtlema suunata."
Socrates

Tänapäeval korraldatakse õpetajatele erinevaid eesti keele kursused, mis annavad hea grammatikapõhja ja sõnavara, kuid ei julgusta eesti keeles suhtlema. Sageli võetakse keeleõpet raske koormusena, mis pakub lisapinget, kuid ei arvesta keeleõppijaga ega motiveeri keelt praktiseerima.

Mentoreid kasutav keeleõppemetoodika lähtub enam keeleõppija individuaalsetest vajadustest, huvidest ja võimalustest. See aitab tunnetada eesti keelt mitte kui grammatikareeglite ja sõnade kogumit, vaid kui mõttekandjat, vahendit, mis aitab ennast väljendada, mõtteosalisi leida ja ümbritsevas maailmas orienteeruda.

Miks just see metoodika?

Vene õppekeelega koolis on aine õpetamine eesti keeles sotsiaalse õppimise protsess, mis on kohtab nii välimisi, oma aine õpetamise sotsiaalse kontekstiga seotud takistusi kui ka õpetaja sisemisi barjääre (enda keeleoskuse tase, eesmärke nurjavad kahtlused, eneseusalduse ja enesekindluse puudus, kartus ebaõnnestuda, mõistetest ja aine sisust arusaamise probleemid jne), millega õpetaja ise üksi ei pruugi toime tulla.

Õpetaja keeleõpimist toetab mentor, kes aitab tal paremini suhelda teistest kultuuridest inimestega, aitab määratleda ja eemaldada tõkkeid, mis takistavad keele omandamist ja praktiseerimist. Mentori abiga jõuab õpetaja barjääride ülesleidmisel ja ületamisel uute tõdemuste ja arusaamadeni, selle protsessi käigus muutub ja laieneb nii tema mõtlemiskeel ja -viis kui ka identiteet.

Probleemide ületamine viib keelekompetentsuse kasvule, mis oma mõjutustes peegeldub kogukonnaidentiteedi arengus. Oluliseks arenguressursiks on õpetaja juba olemasoleva positiivse keelekogemuse avastamine ja väärtustamine, mis annab võimaluse uute arenguvisioonide loomiseks ja tegelikkuseks muutmiseks. Projekt pakub tegevuste kompleksi, kus erinevatest lingvistiliselt eraldatud ruumidest pärit inimesed arendavad koostööd ühiste eesmärkide nimel - eraldatuse kahandamiseks, etniliste barjääride nõrgendamiseks, multikultuurse identiteedi kujundamiseks ja kaasatuse kasvuks.

Kui individuaalse õppe protsessi kaasatakse mentorid, kes on läbinud vastava mentorite koolituse koostööks oma mentiidega, siis saab tõenäoliseks ka õpetaja lävimisprobleemide ületamine, väärtuslike arenguvisioonide väljatöötamine ja neid ümbritsevas õpetajate kogukonnas elluviimine. Mentori toel saab võimalikuks õpetaja efektiivsem eesti keele omandamine koos aine õpetamise kvaliteedi paranemise, mõtlemisviisi ja identiteedi muutumise ning nende muutuste ülekandumisega õpetajate kogukonda.

Metoodika eelised

Metoodika aitab vabastada keeleõppija hirmust eesti keele ees, tõsta tema eneseusaldust eestimaalasena, tuua ta eesti kultuuriruumi. Mentoriga keeleõpe treenib kommunikatiivseid oskusi, et keeleõppija oleks eesti keelt nõudvais suhtlussituatsioonides vaba, saaks hakkama eestikeelse aineõpetamisega ega põhjustaks arusaamatusi.

Keeleõpe baseerub õppija varasematel oskustel ning olulisele kohale seatakse õppija enda huvid ja soovid. Mentori ülesandeks on aidata õpetajatest keeleõppijale ületada sisemist barjääri, mis takistab tal eesti keeles suhtlemist. Pädev mentor aitab keeleõppijal kujundada enesetäiendamise oskusi ning õhutada keeleõppe sisemist motivatsiooni.

Mentori-keeleõppija koostöö

Mentori-keeleõppija suhe peab olema keeleõppija juhtida. Keeleõppija peab mentorile erinevaid teemasid ise välja pakkuma. Mentori ülesandeks on leida mõlema osapoole huvidest ühisosa, mis võimaldaks rajada kindlat, mõlemale poolele meeldivat ja vastastikku arendavat suhet. Keeleõppija aga otsustab, missuguseid oskusi, teadmisi või hoiakuid ta tahab arendada.

Plaanitud mentori-mentee suhe kestab üks aasta (august 2009 - september 2010), mille jooksul korraldatakse iganädalased kohtumised  osaletakse huvipakkuvates üritustes, konsulteeritakse telefoni ja e-maili teel. Koos mentoriga võtab keeleõppija osa õppevisiitidest, tähistab tähtpäevi.

Keeleõppe on efektiivne juhul, kui mentee teeb vahepeal tublit "kodutööd" ning tegeleb intensiivselt oma oskuste edasiarendamisega. Mentor töötab keeleõppija partnerina, juhendab, nõustab ja annab talle regulaarset tagasisidet. Mentee peab mentorilt paluma nii positiivset kui vigade kõrvaldamisele suunavat tagasisidet. Mentee kohuseks on mõõta, kuidas keeleõppija seatud sihtmärkide poole liigub. Koos mentoriga koostab keeleõppija individuaalse keeleõppe kava, kasutades erinevaid situatsioone keeleõppeks ja eesti keele reaalseks kasutamiseks. Individuaalne kava sisaldab konkreetseid keelelisi eesmärke ja eesmärkide saavutamise analüüsi.

Kui mentoril on kindel soov, et keeleõppija temaga edukalt koostööd teeks ning et ta seatud eesmärgid saavutaks, siis mentee seda tavaliselt ka teeb, kuna mentor suhtub austusega keeleõppija ajaressurssidesse, kiidab teda, kuulab tähelepanelikult, annab keeleõppijale olulisi ülesandeid ning aitab sõlmida olulisi sidemeid. Võrgustikule rajanev mentori-keeleõppija koostöö pakub lisaks efektiivsele keeleõppele ka võimalust luua nii isiklikke kui tööalaseid kontakte ning arendada suhteid. Üksteise teadmistest tõusev tulu sõltub nii väärtustest kui inimestest, kes on otsustanud midagi koos ära teha, arendamaks iseennast või mitmekesistamaks oma tööd.

Koostööst saadav kasu

Mentori motivatsiooni toetab rõõm teiste õpetamisest, rahulolu teiste aitamisest, võimalus tutvuda vene kultuuriga, uhkus keeleõppija saavutuste üle, võimalus vahetada teadmisi ja informatsiooni, võimalus arendada kontaktvõrgustikku jt.

Keeleõppija poolt saadav kasu peitub võimaluses jälgida ning suunata oma keeleõpet, praktiseerida eesti keelt reaalsetes situatsioonides, täiustada oma suhtlemisoskusi, suurendada enesekindlust ning tõsta eneseväärikust, võtta suuremat vastutust oma keeleõppe edusammude eest, vahetada tööalaseid ideid jne.

Individuaalse eesti keele õppe perioodil pakutakse mentoritele tööle vastavat kompensatsiooni ja sõidukulude katmist. Keeleõppijatele makstakse igakuiset õppestipendiumi ning kaetakse sõidukulud.