Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal aprillis AEFi sünnipäevaks.

2011. aasta Koosmeele auhinna pälvisid sõltumatu ajakirjanik, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus. Tänavune Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele.

Auhind anti pidulikult üle Avatud Eesti Fondi sünnipäeval 19. aprillil.

Varasemad laureaadid

1997.a. said auhinna Eugenia Gurin-Loov aastatepikkuse tegevuse eest juudi kultuuri alalhoidmisel, Tõnu Karu puuetega inimeste heaks tehtud töö eest ja ajakiri Raduga eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustamise eest venekeelsele lugejale.

1998.a. laureaadid olid Lagle Parek heategevusliku mõtteviisi arendamise ja tänavalaste olukorra parandamiseks tehtud töö eest, Andrei Hvostov rahvusvähemuste temaatika meisterliku ja tasakaalustatud käsitlemise eest ning Larissa Vassiltšenko töö eest Eesti venekeelse kooli õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel.

1999.a. pälvisid Koosmeele auhinna Tamara Miljutina pikaajalise tegevuse eest kultuurikandjana ning elu püsiväärtuste hoidjana, Aili Kogermann tegevuse eest vabatahtliku töö edendajana eakate inimeste hulgas ja nende kaasamisel aktiivsesse ellu ning ETV venekeelse saatesarja Põlvkond 2000 töögrupp vene kogukonna kaasamise eest diskussiooni ühiskonna probleemide üle.

2000.a. pälvisid auhinnad Rein Taagepera olulise panuse eest Balti koostöö edendamisel ning kodu-Eesti ja paguluse jõudude ühendamisel laulva revolutsiooni ajal, ajakirjandusõppejõud prof. Marju Lauristin tegevuse eest koostöövaimu juurutamisel Eesti poliitikaellu ning olulise panuse eest integratsiooniküsimuste uurimisel ja Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisel ning Aleksander Zukerman ja Mihhail Vladislavlev rahvussuhete mitmekülgse ja analüüsiva käsitluse eest teleajakirjanduses.

2001.a. said Koosmeele auhinna Mihkel Mutt ühiskonna protsesse ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitluse eest ajakirjanduses, Nelli Kalikova sihikindla tegevuse eest AIDSi problemaatika teadvustamisel ning selle ennetamisel ja Natalja Jalviste inimest väärtustavate ning väljapeetud saadete tegemise eest venekeelses televisioonis.

2002.a. pälvisid auhinna David Vseviov ühiskonna ja üksteisemõistmise suurendamise eest ajaloo kaudu, Aleksei Turovski inimese ja looduse koosmeele süvendamise eest ning Maimu Berg sotsiaalse õigluse ja ühiskonna sidususe edendamise eest.

2003.a. pälvisid auhinna Lõuna-Eesti Vähiliidu juhatuse esinaine dr. Kaiu Suija pühendumuse ja hoolivuse eest vähihaigete abistamisel, Tartu Ülikooli Narva Kolledži rektor Katri Raik eesti ja vene vaimu lähendamise eest Narva linnas ning saate Unetus kollektiiv eesti ja vene kogukonna kaasamise eest ühiskondlike probleemide arutellu.

2004.a. laureaadid olid Ülle-Marike Papp soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning selleteemalise ühiskondlikule dialoogile kaasa aitamise eest, Evi Arujärv ühiskonnatundlike kirjutiste eest kultuurilehes "Sirp" ning Ülo Mattheus ajakirjanikutöö eest raadios Vaba Euroopa.

2005.a. Koosmeele auhinna võitis Ukraina Kongressi esinaine Vira Konõk Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest.

2006.a. pälvis auhinna Margit Sutrop Tartu Ülikooli Eetikakeskusest  panuse eest moraali- ja eetikateemalistesse aruteludesse.

2007.a. laureaadid olid Allar Jõks ja postuumselt Ülle Aaskivi. Koosmeele auhinna märksõnaks oli kodanikutunne. Allar Jõks pävis tunnustuse, kuna on julgustanud meid küsima ja kahtlema ning andnud uue sisu õiguskantsleri institutsioonile. Ülle Aaskivi kodanikujulguse eest esinedes sõnavõtuga Riigikogu ees.

2008. aasta auhind väärtustas kultuuridevahelist dialoogi Eestis ning Eesti lõimimist teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas ning laureaadid oli ajakirjanik Ahto Lobjakas ja Raadio 4 saatejuht Ivan Makarov.

2009. aastal pälvis Koosmeele preemia Kolga Keskkool julge ja ennastsalgava toetuse eest Vene-Gruusia konfliktis kannatada saanud sõpruskoolile Gori linnas Gruusias.  

2010. aasta Koosmeele auhinna pälvis Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edandamise eest Eestis ja enam kui 40 riigis üle maailma.